Mait,me ei räägi siin Siku Maidust või Rauna Maidust,silmas on peetud Assa Maidu eluõhtut, sõitis oma ustavate kaaslastega toredas uhiuues Fordis(milliseid mudeleid oli juba ületoodetud hordide viisi) kuhugi, kus kuttide juttude kohaselt pidi olema naisi ja möllu,viinad ,särgid värgid, ühesõnaga kuhugi. Aga sõit venis. Power Hit Radios hakkasid lood juba korduma.Kohe,kohe,ütlesid kutid.Ja viimaks jõuti metsa vahele...
Siit edasi autoga ei saa.Veits peab jala viskama.Kotid õlal,kotis õlled.Poole tunni pärast üksik tulukene vilkus viimati. Ent oli tühi rabaonn. Aknal küünal hubisemas. Kus siis litsid on? Kohe, kohe ütlesid kutid, kes enam nii väga ustavate kaaslastena ei tundunudki.Liiter viina läks kui ludin. Kutid hakkasivad Maitu süüdistama, et too olla mingi purjus litsi ära vägistand. Ja tõmbasid vapshee lesta. Mait eksis neid otsides sohu.Aga see oli SIRTSU SOO.
Sirts on sire seksapiil ainult ühes vanas estraadilaulus,aga SOO SIRTS on üleloomulik olend, kes võib ilmuda virvatulukesena,laukana,mülkana,konnana,kasvõi tuukrina.Ja nimelt ses järjekorras ta heaks arvaski sedapuhku Maitu painata.Virvatuli eksitas kangelase mülkasse ja sinna ta esialgu ribideni vajuski. Siis ilmus Kõnelev Konn.Kordus klassikaline anekdoot, kus kangelane küsib Konnalt,et mis passid? ja Too vastu,et mis passid, mis passid, ma elan siin. Seepeale vajus kangelane mutta ja uppus.
Aga mitte igaveseks ei kustunud ta teadvus. Mõne aja pärast tulid tuukrid ja tirisid ta keha välja. See viidi reanimatsiooni ja kangelane toibus haiglapalatis.Tervenes. Naases õppe-ja töökohale. Jätkas igapäevast elu.Aegajalt kummitasid teda seletamatud justnagumälestused ööst kusagil Kuramuse Sirtsu Soos. Õudsad unenäod, kus ikka ja jälle figureeris mingi konn. Mingid asjaolud tõid ühel novembriõhtul kireva seltskonna kusagile rappa tina panema. Naahui, kas mingis normaalsemas kohas ei oleks saand grillida ja alkot libistada? adrenaliinitses Mait endamisi, ent peagi läks tal pilt tasku ja järgmine kaader oli ta üksi ,Kurat teab kus Sirtsu Soos ja maa ta jalge all ei kandnud teda enam. Krooks. Ning siis meenus kangelasele eelmine kord. Ja ta taipas:
see siis ongi elu pärast Surma.
